Mine sisu juurde

Undla mõis

Allikas: Vikipeedia
Undla mõisa peahoone[1]
Undla mõisa peahoone
Undla mõisa peahoone
Undla mõisa peahoone
Undla mõisa teenijatemaja[2]
Undla mõisa teenijatemaja
Undla mõisa viinavabrik

Undla mõis (saksa keeles Undel) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Kadrina kihelkonda kuulunud mõis jääb nüüdisajal Lääne-Virumaale Kadrina valla territooriumile.

1336. aastal ostis Heinrich Hastfer (Havestforde), Odward von Lodelt[3], Lante (saksa k. Langhedes) mõisa (Undla mõis juba olemas ning ta ühendas need. Undla mõisat on esmamainitud 1453. aastal[4]. 1525. aastal müüsid Wolmer Hastferi pärijad Undla mõisa Jürgen Lodele[5], tema tütar Anna Lode abiellus 1560. aastal Johann von Roseniga ning mõis läks kaasavarana Rosenitele. Johann von Roseni surma järel jagasid (1592) tema väimehed Frommhold von Tiesenhausen (circa 1550–1641)[6] ja Johann von Uexküll (surn. umbes 1600) pärast äia surma tema mõisad. Anna (Lode) abikaasa, Mentzeni mõisnik Eestimaa maanõunik Johann von Uexküll ja Margaretha Roseni abikaasa Frommhold von Tiesenhausen said Undla ja Hulja mõisad.

Frommhold von Tiesenhauseni (maetud 1641) pärija oli tema poeg Fabian von Tiesenhausen (surn. 1649)[6], kes päris Hulja ja Undla mõisad. 1666. aasta pärandavara jagamise lepinguga sai tema vend Fabian Wilhelm (maetud 1669) Undla ja Arbavere mõisad ja Bernhard (Berend) Tiesenhausen (surn. 1684) Hulja mõisa ja küla 15 adramaad, veski 1 adramaa ning veel paar väikest külakest ning Vahakõnnu mõisa Rapla kihelkonnas. 1669. aastast oli mõisaomanik Eestimaa rüütelkonna peamees (1659–1663) ja hilisem Eestimaa maanõunik Frommhold von Tiesenhausen (Fabian Wilhelmi ja Bernhard (Berend) Tiesenhauseni vend) (surn. 1694), Frommhold von Tiesenhausen[6] müüs 1693. aastal Undla mõisa, oma pojale maanõunik ja rittmeister Fabian von Tiesenhausenile (sünd. umbes 1653)[6]. Fabiani järglased, Frommhold von Tiesenhausen (1690–17..), olid järgnevalt Orina-Riidaku mõisnikud.

1735. aastal müüs meeskohtunik Fromhold von Tiesenhausen Undla mõisa oma sugulasele Jacob Johann, Hans Heinrichi p von Tiesenhausenile ja 1735. aastal müüs Jakob Johann von Tiesenhausen[4], Undla mõis lesestunud maanõunikuprouale Gertrude Margarethe Staël von Holsteinile (sünd von Fock), Gertrude Margarethe Stael von Holsteini tütar Hedwig Margaretha Stael von Holstein abiellus Jakob Johann Stael von Holsteiniga ning pärandijagamise lepinguga sai 1765. aastal sai mõisaomanikuks nende poeg Fabian Ernst Stael von Holstein (surn. 1772). 1769. aastal müüdi Undla mõis Woldemar Johann von Brümmerile ja 1776. aastal Carl Gustav von Rennenkampffile ja see veel samal aastal Carl August von Bergile. 1778. aastal müüs Carl August von Berg Undla mõisa assessor Jacob Johann von Helwigile. 1827. aastal müüdi Undla mõis kaptenleitnant Constantin von Ungern-Sternbergile ja 1832. aastal omandas kreisisaadik ja Eestimaa maanõunik vabahärra Friedrich Adolph von Dellingshausen avalikul (surnud 1839) müügil pandiõiguse Undla mõisale.

Friedrich Adolph von Dellingshauseni pärijatevahelisel kokkuleppel sai 1841. aastal Hulja mõis koos Kruusimäe mõisaga, Undla mõisaga koos Räsnast saadud külaga Pilo, Andja koos Toomlaga ning Jõesse meeskohtunik Karl Thomas von Dellingshausen. 1857. aastal andis Karl Thomas von Dellingshausen oma eluajal Andja koos maakohaga Toomla (15 000 hõberubla), Hulja, Essu mõisa ja Undla mõisad pärandina oma pojale ooberstleitnant parun Friedrich Ewald Thomas von Dellingshausenile (surnud 1890) jättes enesele kuni surmani Andja ja Essu valdamisõiguse koos lubadusega vanemate eluajal mitte mõisaid müüa ja pantida. 1890. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Dellingshausenite suguvõsale, mõisa viimane omanik oli Karl Thomas Friedrich von Dellingshausen.

Külad mõisapiirkonnas

Mõisahoone

[muuda | muuda lähteteksti]

Undla mõisa peahoone võib pärineda 19. sajandi lõpuveerandist, ühekordne kivihoone, millel madal soklikorrus. Palkon ja juurdeehitis peahoone taga võivad pärineda 20. sajandi algusest[7].

1997. aastal avati Undla mõisa vanades hoonetes Kadrina valla Kadrina Hooldekodu[8][9] ja mõisa teenijatemajas asus hooldekodu administratsioon.

Undla mõisaala kirdenurgas, Loobu jõe kaldal asunud Undla veskihoones ja Undla mõisa kunagises viinavabrikus tegutses Eesti NSV ajal artell Mineraal ja hiljem Tarbekeemia Tootmiskoondise Flora keemiatoodete tsehh[10].

  1. Undla mõisa peahoone kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 07.05.2022)
  2. Undla mõisa teenijatemaja kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 07.05.2022)
  3. Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, Görlitz : Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1931, seite 96
  4. 4,0 4,1 Undla mõis (Kadrina khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
  5. Stackelberg, Otto Magnus von:Jürgen Lode Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931 s. 697
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, seite 412
  7. Undla mõis kultuurimälestiste riiklikus registris
  8. Kadrina Hooldekodu
  9. Kadrina vald plaanib ajale jalgu jäänud hooldekodu sulgeda, virumaateataja.postimees.ee, 17. detsember 2021
  10. Undla veski, weskiwiki.ee, (vaadatud 07.05.2022)
  11. Undla mõisa park kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 07.05.2022)
  12. Undla mõisa park (KLO1200323), eelis.ee

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]